Jätkates oma artiklisarja, mis uurib erinevate tätoveerimisstiilide päritolu ja arengut (eelmises osas käsitlesime realistlikku tätoveerimist ), keskendume täna ühele populaarseimale stiilile, millel on ka sügavam tätoveerimise ajalugu ja mis on olnud oluline selle kehakunsti vormi kujundamisel selliseks, nagu see täna on. Täpselt nii, me räägime vana kooli tätoveerimisstiilist , tuntud ka kui "vana kooli" või "klassikaline tätoveering ".
Kuigi tätoveerimine ise on üle 3.000 aasta vana (kuigi see võib olla isegi vanem), pärineb vanakooli tätoveerimisstiil 1.900. aastatest, täpsemalt Ameerika Ühendriikidest . See stiil sai alguse meremeeste seast, kes soovisid end teistest (keda oli palju) eristuda ning soovisid midagi väga isikupärast ja ainulaadset.
See sai alguse Ameerika ühiskonna madalaimate astmete hulgast ajal, mil tätoveerimist peeti endiselt reserveerituks põlisameeriklastele, meremeestele ja prostituutidele . Iroonilisel kombel lasid paljud aristokraadid end tätoveerida ka selleks, et mälestada erinevaid kaugeid kohti, mida nad üle maailma külastasid. Huvitaval kombel tunti seda tätoveerimisstiili alguskümnenditel kui "Ameerika tätoveeringut ", kuid aja jooksul ja kui ajalooliselt kõige olulisem stiil, mida tänapäevalgi kasutatakse, sai sellest rahvasuus tuntuks kui vana kooli tätoveering.
Mis iseloomustab vana kooli tätoveerimisstiili?
Vanakooli tätoveeringuid iseloomustavad mitmed selgelt piiritletud aspektid . Nende hulka kuuluvad paksude joonte kasutamine mustrite määratlemiseks ja lamedad, kuid erksad värvid. Mõned selle stiili populaarseimad ja sagedamini tätoveeritud elemendid, mida leidub tätoveerimisstuudiotes üle maailma, on pääsukesed, pistodad , merendusmotiivid, roosid ja koljud.
Siiani ja hoolimata sellest, et see on üks vanimaid stiile, on vana kooli tätoveering endiselt üks kõige nõudlikum. Paljud silmapaistvad pin-up mudelid on oma keha kaunistamiseks valinud selle stiili. Ja vaadates tagasi, on selles stiilis ajaloo tuntuimad kunstnikud: Meremees Jerry (1911-1973), Herbert Hoffmann (1919-2010), Amund Dietzel (1891-1974), Bert Grimm (1900-1985) ja Bob Shaw (1926-1993).
