Jätkates artiklite seeriat, milles soovime teile teada anda tätoveeringute eri stiilide päritolust ja arengust (meie eelmises osas rääkisime realistlik stiil), keskendume täna ühele kõige populaarsemale ja sellel on seevastu suurem taust iseenda tätoveerimise ajaloos ja see on mõjutanud selle kehakunsti stiili muutmist selliseks, nagu see praegu on. Just, räägime vana kooli tätoveerimisstiil, tuntud ka kui "Vana kool" o «Klassikaline tätoveering».
Kuigi tätoveering ise on üle 3.000 aasta vana (kuigi see võib olla isegi vanem), Vana kooli tätoveerimisstiili puhul peame minema tagasi aastasse 1.900 ja eriti mõlema USA-sse. See stiil sündis meremeeste seas, kes soovisid end teistest eristada (keda polnud vähe) ja tahtsid omada midagi väga isiklikku ja teistsugust.
Ta sündis Ameerika ühiskonna madalamate kihtide seas ajal, mil tätoveeringut usuti endiselt ainult indiaanlastele, meremeestele ja prostituudidele. Iroonilisel kombel tätoveerisid paljud aristokraadid end ka oma naha peal peegeldama maailma erinevaid kaugemaid paiku, mida nad olid külastanud. Huvitav on see, et esimestel elukümnenditel tunti seda tätoveeringu stiili "Ameerika tätoveering", kuid pärast aja möödumist ja olles kõige ajaloolisem stiil, mis endiselt kehtib, nimetati seda rahva seas Vana kooliks.
Mis iseloomustab vana kooli tätoveerimisstiili?
Vana kooli tätoveerimisstiili iseloomustavad mitmed täpselt määratletud aspektid. Ühest küljest kasutame pakse jooni, mis määratlevad motiivid ja lamedad värvid samal ajal kui väga erksad. Selle stiili kõige tätoveeritumad elemendid, mida võime leida kogu maailma tätoveerimisstuudiotest, on pääsukesed, pistodad, meremotiivid, roosid või koljud.
Siiani ja hoolimata sellest, et see on üks vanimaid stiile, on vana kooli tätoveering endiselt üks kõige nõudlikum. Paljud silmapaistvad pin-up mudelid on oma keha kaunistamiseks valinud selle stiili. Ja vaadates tagasi, on selles stiilis ajaloo tuntuimad kunstnikud: Meremees Jerry (1911-1973), Herbert Hoffmann (1919-2010), Amund Dietzel (1891-1974), Bert Grimm (1900-1985) ja Bob Shaw (1926-1993).
Minu lemmik stiil 🙂